Hiina meditsiin

Traditsiooniline Hiina meditsiin on osa maakera vanimast kultuuritraditsioonist. See on muistne arstiteadus, mida on tänini järjepidevalt kasutatud, uuritud ja kirjalikult kommenteeritud. 
Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Hiina meditsiini eesmärgiks on taastada harmoonia ja tasakaal inimese sees ning inimese ja looduse vahel. See on terviklik süsteem, mis õpetab kuulama oma keha ning aru saama märkidest ja sümptomitest, mida organism meile igapäevaselt annab. See on haiguste ennetamine, tervise taastamine ja ravi loomulike ning looduslike vahenditega. Tähtsal kohal on toitumisteraapia ja taimravi, maailma üks vanemaid meditsiinilisi protseduure nõelravi (e.akupunktuur), energiaharjutuste kompleks qigongyin’i ja yang’i tasakaalustav tuina massaaž, gua sha-, kupu- ja moksateraapia, akupressuur ,tulenõel jne.

Akupunktide qi-d mõjutades saab mõjutada kogu organismi, siseorganeid, meeleelundeid, erinevaid keha kudesid jne. Akupuktuuri eesmärgiks on tasakaalustada organismis ringlev energia ja selle abil ravida ning vältida haigusi ja parandada üldist tervislikku seisundit.


Akupunktuuri näidustused (WHO 1996):

Peavalu, migreen, kaela- ja alaseljavalu, ishias, artriidid (liigespõletikud), artroosid, „külmunud õlg“, tunnelsündroomid, epikondüliidid, lihaspinged, interkostaalneuralgia (roiete vaheliste närvide valu), n. trigeminuse neuralgia (kolmiknärvivalu) jt närvivalud, n. facialise parees (näonärvi halvatus), insuldijärgsed seisundid, vertiigo (pearinglus), tinnitus (kumin kõrvades), stress, depressioon, ärevus, unetus, krooniline väsimus, allergiad, krooniline nohu, sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik), köha, bronhiit, bronhiaalastma, krooniline gastriit (mao limaskesta põletik), mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, meteorism (kõhupuhitus), diarröa (kõhulahtisus), obstipatsioon (kõhukinnisus), colon irritabile (soole ärritussündroom), urineerimishäired, enuresis nocturna (öine voodimärgamine), krooniline prostatiit (eesnäärmepõletik), ebanormaalne külmatunne, käte-jalgade külmetamine, algav hüpertooniatõbi (kõrgvererõhutõbi), menstruatsioonihäired, valulikud menstruatsioonid, klimakteeriline sündroom, steriilsus, sõltuvusseisundid.